Minu noorel sõbrannal oli koolis vaja käsitöökarpi. Tema ema palus selle kokkupanemisel abi. Minu mõte aga hakkas edasi arenema ja nõnda sai karbist hoopis pinal. Hea ja mugav koolikotis kanda, mõnus kasutada ning kindlapeale on sellega täidetud omanäolisuse faktor.
Võtsin tütarlapse enda vanad teksad, lisasin oma varudest veel tükke ning nõnda said kaaned valmis. Pehmendus on vana mantli vooder ning voodriks veidi kangajääke vanaema käsitöökapist.
Kinnituse peaks edaspidi tegema kummiga, mitte seotava paelaga, nõnda oleks mugavam. Pildil pole näha, kuid kääridele tegin väikese lisakinnituse, et nad vahelt välja ei libiseks. Edaspidi peaks nendele veidi parema lahenduse leidma.
Igaljuhul on tegu vägagi armsa ja praktilise asjaga, uus omanik ning tema ema olid väga rahul!
Kangatasku ülaosas on kumm, et kangad välja ei kukuks. Eraldi tasku nööpidele, lisaks siis tasku niidile, nõelasulasele, sõrmkübarale ja haaknõeladele ning vanutatud villasest lapike nõelte hoidmiseks. Pesad veel heegelnõeltele ning kääridele. Välistesse taskutesse saab ka asju panna, näiteks lõngakera. 😉
Uute tegemisteni! 🙂
From Old Jeans 