Vanadest teksastest pinal.

Septembris algas mul kool. Mind on õpetajaameti poole juba ammu tõmmanud, ent kaua aega punnisin sellele vastu – tundsin, et mul pole endast lastele midagi anda. Lisaks veel kauaaegsed võitlused kroonilise depressiooniga (mille tõttu jäi mul eelmine kord ülikoolis ka pooleli, lisaks veel mõni asjaolu) ning nii juhtuski, et alles 30-aastaselt olin täis otsustavust ning enesekindust, et alustada taas ülikooliteed.

Ja praegu, olles sukeldunud täielikult kooliellu, olen ma nii rahul! Tunnen, et kõik, mida pean õppima, on mulle vajalik. Mu pere toetab mind, ma ise toetan end ning usun, et seekord käin selle tee lõpuni! Seega saab viie aasta pärast minust klassiõpetaja ja käsitööõpetaja. 🙂

Pean kohe eraldi mainima, et mul on fantastiline elukaaslane, kes hoolimata oma murest, et kuidas kõik sujuma hakkab, toetab mind täielikult. Mul on tõeliselt vedanud oma rüütliga! 🙂

pencil case from old jeans

Selleks, et konspekteerimiseks oleks kõik vajalik kaasas ja mitte kotis laiali, oli mulle vaja pinalit. Võtsin oma poja  vanad teksased, mis põlvist täiega lõhkised ning tegin! Esimeseks koolipäevaks valmis ei saanud, ent pole hullu.. 😀

pencil case from denim

Minu viimaste aegade moto on: Mina usun armastusse. Ning tõesti, usun ka! Armastus iseenda vastu on avanud mulle palju uksi, kaotanud ära palju hirmu ja kibedust iseenda sees. Ja tänu sellele on minus palju rohkem ruumi armastusele. Nii iseenda, kui teiste jaoks. 😀

Kõlan kui usuhull, ma tean. 😛

from old jeans

Igaljuhul see moto ka pinali peale sai – hea viis iseenda inspireerimiseks. 😉

pencil case from old jeans

Aukude taha õmblesin roosa kanga. Nagu näha, siis ühendusõmblust peitma ma ei hakanud. 😉

pencil case from old jeans

Voodriks tuli ka roosa kangas, valgete triipudega! Ma armastan triipe! Ja roosa on imeline paariline teksasinisele. 🙂

pencil case from old jeans

Loominguline segadus toetab õppimist!

Nüüd aga tahan ma endale seljakotti ka! Mul on üks, mille pätsasin tütrelt (õnneks mitte tema mõõtudega), kuid see pole mõeldud raamatute jaoks ning on muidu jama. Ma tahan endale teksasest seljakotti! Mille sisemus hoiaks vihma mu mapist ja raamatutest eemal! On see liiga hullumeelne mõte?

Olen kogunud mõtteid oma pinteresti konto kottide kausta. Mõtlesin, et äkki peaks kohe eraldi kausta seljakottide jaoks tegema, aga hetkel pole mahti olnud. Konkreetne idee on peaaegu küps, seega varsti saab vist õmblema hakata!

Järgmise teksasest õmblemiseni!

Armastusega
Kai-Epp